Valge kukehari

Nõeljalehine leeklill

Tema varred on kaetud lühikeste, karmide lehtedega, mis sarnanevad nõeltele (siit ka nimetus), varred lamavad maas, õied asetsevad lühikestel ülespidi hoidvatel õisikukandjatel. Nõeljalehine leeklill ei vaja praktiliselt mingit hoolt, kasvab kiiresti võimsaks vaibaks, mis on mais- juunis sarnane väikesele 50cm laiusele lillepeenrale. Vaip jääb dekoratiivseks, kui peale õitsemist lõigata varred tagasi kolmandiku võrra. V õimalik, et maapealne osa  talvel külmub, kuid kevadel taastub ta kiiresti. Talveks võib katta kuuseokstega.  Leeklilled kasvavad hästi vaestel, kuivadel, kivistel muldadel, milles on vähe huumust. Nad on valgust armastavad ja põuakindlad, ei armasta tihedaid, külmi savimuldi, ja ei talu seisva veega kasvukohti. Leeklilled paljunevad kergesti vegetatiivselt- põõsaste jagamisega varakevadel, pistikutega enne ja peale õitsemist (kuni augusti alguseni), roomavate varte juurdumise teel. Pistikud juurduvad kõige paremini "kunstlikus udus", seepärast istutage nad suure lõigatud plastpudeli alla ja piserdage 5-6 korda päevas

Kääbus mägimänd

Aeglasekasvuline kerajas põõsas, vanemas eas laiuva kasvukujuga.

Okkad on tumerohelised ja teravad.

Väga vastupidav ja vähenõudlik nii mullastiku happesuse kui ka niiskuse suhtes. Mägimänd on võimeline kasvama kuivas liivas või liigniiskel alal.
Päikesepaistelisel kasvukohal on võra tihedam. Kasvab hästi ka varjulises kohas.Vormi hoidmiseks püga  eelmise aasta võrsed  tagasi poole võrra, enne jaanipäeva