Talvine pööripäev

Täna öösel kell 1.03 algab talv. On talvine pööripäev, mis tähendab, et ees on aasta kõige pikem öö. Näiteks Tallinnas kestab see päikeseloojangust päikesetõusuni 17.55, Võrus 17.28.

Ent vähe sellest – tänane öö on ka üks kõigi aegade pikemaid.
Asi on selles, et Maakera pöörleb Kuu tekitatud tõusude-mõõnade hõõrdumise jm põhjuste tõttu üha aeglasemalt ning ööpäev venib üha pikemaks. Küll ainult kübeke – umbes 2 miljondiku sekundi võrra aastas –, kuid asi seegi.

4,5 miljardit aastat tagasi tekkinud noor Maa pöörles kiiresti – ööpäev kestis vaid 6 tundi. Peagi põrkas Maaga kokku üks teine algplaneet. Kokkupõrke tagajärjel tekkinud Kuu hakkas Maa pöörlemist pidurdama ja nüüdseks on tollest 6 tunnist saanud 22 tundi

Roosid talvekorda

Esimeste öökülmade möödumisel korjatakse ära kõik mahavarisenud ja põõsa küljes olevad lehed ning õienupud. Mahavarisenud lehtedel võivad talvituda seenhaiguste eosed. Levinumateks roosi seenhaigusteks on jahukaste ja tahmlaiksus. Eoste hävitamiseks tuleb roosipeenralt korjatud lehed kindlasti ära põletada, mitte mingil juhul komposteerida!

Enne muldamist võiks profülaktikaks pritsida mullapinda kuiva ja vähemalt 10-kraadise sooja ilmaga seenhaiguste tõrje preparaadiga. Selleks sobib Topas — 2 ml 7 liitri vee kohta. Varasematel aegadel kasutati seenhaiguste tõrjeks puutuhka.

Roosi juurte ümber kuhjatakse öiste miinuskraadide saabudes (oktoobris) vähemalt 20 cm kõrgune mulla või turbahunnik. 

Muldamisel ei tohi mulda peenrast juurte ümbert üles kraapida — kahjustab juuri ja muudab nad eriti külmakartlikuks. Muldamiseks tuuakse muld või turvas mujalt. Hästi sobib selleks poest ostetud kasvuturvas.

Maapinna külmumisel asetatakse peenrale mullatud roosipõõsaste ümber kuuseoksad. Need aitavad talvel lumel kuhjuda põõsaste ümber ja lumi moodustabki kõige parema talvekatte. Kuuseoksad peletavad peenrast eemale ka hiired ja kaitsevad kevadel roosivarsi päikesepõletuse eest!

Lumeta talve korral kaetakse mullatud roosid umbes 20 cm paksuselt kuiva kattematerjaliga, milleks sobib saepuru, turvas, kasepuu koorelaastud, tammelehed, vetthülgav turvas Talvisuoja ning kaetakse kuuseokstega, et tuul kattematerjali laiali ei kannaks. Saepuru ja turvas vajavad veekindlat katet! Veekindla katte saab teha kilest, tõrvapapist vms. Spetsiaalne vetthülgav katteturvas(Kekkilä toode Talvisuoja) veekindlat katet ei vaja.

Mulla või turba saab kevadel peenrasse lihtsalt laiali lükata. Saepuru, liiva, puulaastude ja -lehtedega katmisel eemaldatakse kattematerjal kevadel peenrast.

Kevadel eemaldatakse pakasekaitsekangas tugevate külmade möödumisel, olenevalt kevadest, umbes märtsikuus. Kuuseoksad võetakse ära alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. Enamasti saab seda teha aprilli lõpul. Kuuseoksad kaitsevad roosivarsi kevadise päikesepõletuse eest. Ümber põõsa olevad mulla- ja turbakuhilad laotatakse peenrale laiali. 
Tänapäeval ei soovitata roose lõigata tagasi enam sügisel, vaid seda tehakse kevadel.

Kevadel väetatakse oma kauneid roose roosiväetisega kohe, kui maapind on sulanud!

Ronirooside katmine

Roniroosidel eemaldatakse kõik lehed oktoobris vahetult enne muldamist mulla või turbaga. Suured roniroosid painutatakse järk-järgult (3-4 päeva jooksul) enne pakase saabumist maha. Oksad võib kinnitada konksudega pinnase lähedale. Püsivate külmade püsimisel kaetakse ronirooside oksad turba ja kuuseokste või pakasekaitsekangaga. Külmakindlamad roniroosi sordid võib jätta tugedele püsti ja katta pakasekaitsekangaga, kinnitades selle klambritega toe või seina külge püsivate külmade tulekul

.Roosid talvekorda

Rumba

Kanegem

Hiline lihtõieline tulp

Hilised lihtõielised tulbid on varem tuntud ka kui Darwini tulbid.  Siia rühma kuulub palju erinevaid õietüüpe, ka värvivalik on lai. Nad on head vaasililled, kasvavad kuni 70cm kõrguseks.  Sibulate vahe peaks olema 7-10cm.


Dordogne

Tema õis on ebatavaline. Väline külg on roosa, kollaste servadega, seest leekpunane maheõranzide servadega. Aja jooksul värvid muutuvad.

Triumftulbid

Triumftulbid on aretatud lihtõieliste varajaste ja lihtõieliste hiliste tulpide ristamise teel. Selle rühma tulpe iseloomustab tugev vars ja kaunis õiekuju. Nad on keskvarased, 25-40cm kõrged. Võib jätta mitmeks aastaks samale kohale kasvama, sibulate vahele jätta 10cm.

Pallada 10tk

Tema õied on punakaspruunid, kerge lillaka varjundiga, väga kauni kujuga.


Fontainebleau 12tk

On väga fantastiline, tume pruunikaslilla, mõnikord peaaegu must, ilusa tugeva valge äärega. Muuudab õitsemise ajal värvi. Registreeritud 1997 Prantsusmaal.



Yokohama 5tk

Säravkollase lihtõie ja tugeva varrega,  tema lehed on laiad ja hallikasrohelised.

Narmasõieline tulp

Aria Card

Väga kauni ja õrna välimusega  tulp. Tema õis on säravvalge, lillakasroosa narmasservaga.  Elite seeria tulp.

Fosteri tulbid

Fosteri tulbid on suured ja varajased, mis looduslikult on levinud Kesk.Aaasia mäestkes. Nende ühine omadus on pikk sihvakas õie kuju ja laiad lehed. Sibulate vahekaugus jäetakse 10cm.


Queen of the night  2tk

Õis on sametine kastan- või punakaspruun, peaaegu must. On lihtõieline ja pika õitsemisajaga, kõrge, 50-60cm.  On üks ilusamatest tumedatest tulpidest

Yellow emperor  3 tk

Sügavkollased, suured õied, lopsakad lehed.

Kuum, väga kuum

Peale nädalast 30 kraadist kuuma  ja kuiva, on praegu  õues kõva vihmasadu  ja äike müristab. kuumalaine kestvat 7 augustini

rooside lõikamine

Väga oluline on lõigata õige koha pealt: lugege õie(kobara)st allapoole kolm või neli lehte ja tehke lõige viimase lehe pealt. Nii jääb lõikekoht allapoole ning sealt kasvama hakanud uued võrsed on tugevamad, pikemad (20–25 cm) ja õitsevad paremini.

Red triumph

Lavaglut ja Bonica

Alpi aster

Täna oli imeilus päev. Päike paistis ja sooja oli  parasjagu.   Külma ja vihmast juunikuud nagu poleks olnudki.  Käisime Egethi ja lastega turul,  ostsime värsket kartulit ja kukeseeni.  Ja värsket hapukurki.  Kohvikus sõime kreemisaiu, mis olid paksult tuhksuhkruga üle puistatud. Mõnus.
 Kiviktaimlasse leidsin kauaotsitud aubrieetad ja  Požarski kellukad.

Aiamaaga on sel aastal nagu on, osa maad on veel tühi. Õhtul külvasin tilli  ja  istutasin sibulaid. Ruben pani oma maisi maha.  Ja siis tuli äike . Vihma sadas jälle nagu oavarrest.

Kiviktaimlas õitseb aga  alpiaster, turult kevadel saadud väike puhmas.

Alpi aster on tuntud ka mägiastrina.  Sinakaslillade õitega taim õitseb juunis-juulis.  Ta on vähenõudlik ja külmakindel, kuid armastab päikselist kohta ja vett läbilaskvat mulda.  Iga kolme aasta järel on soovitatav jagada. 

Jaapani enelad spiraea japonica

Sirelialune peenar on nüüd  valmis. Sügisel taimehoovi lõpumüügist ostetud enelad ja forsüütia said lõpuks maha istutatud,  juurde tõime jugapuu ja valge Arendsi  astilbe.  Thunbergi kukerpuu kasvas juba  varem seal peenras.   Männikoorte alla panin mitu kihti ajalehti, et umbrohul raskem läbi kasvada oleks.

Jaapani enelas Shirobana
on püstise kujuga madal tihe põõsas.  Tema lehed on suvel rohelised, sügisel värvuvad punaseks.  Õied on  roosad  või  valged,   sagedasti  koos ühes õisikus.   Õitseb sama  aasta võrsetel  juulist augusti lõpuni.  Talle sobib nii  päikseline kui poolvari kasvukoht.  Kevadel  enne kasvu algust  tuleks põõsast  kaks kolmandikku maha lõigata, siis on õitsemine rikkalikum.   vanematel põõsastel lõigata valikuliselt vanemaid ja nõrgemaidd  oksi.   Peale lõikust on vaja kindlasti väetada.  Pärast  õitsemist  võib lõigata kuivanud  õisikud maha, kuid  lõige teha kohe peale õieraagu, muidu hakkab oks kasvatama külgvõsusid ja järgmisel aastal on  varre otsas tihe viht.
Paljundada saab haljaspistikute ja juurevõsudega, samuti vanemate põõsaste jagamisega.


Jaapani enelas Anthony Waterer
  selle enela lehed on puhkedes  rohekaspunased, suvel rohelised ja sügisel värvuvad  pruunikaspunaseks.  Tema õisikud on karmiinpunased ja õitsevad  juunist septembrini.
 Võib esineda külmakahjustusi, kuid taastub ruttu. Sügisel võib panna juurekaelale  kuiva freesturvast.

Arendsi astilbe Rock & Roll

Arendsi astilbed on Saksa aedniku  G. Asrendsi pooolt  20 saj. alguses aretatud sordid, mis on saadud mitmete liikide ristamisel. 

Rock and roll on  väga  rikkalikult õitsev sort.  Tema õied on säravvalged ja lehed  tumerohelised kuni pronksjad. Ta armastab poolvarjulist kohta ja niiskemat pinast, ei talu läbikuivamist. 

Kasvab sirelipõõsa juures peenras. 

Astilbesid on mugav paljundada jagamise teel. Seda võib teha  kevadel mai algul või   ka augusti lõpus.  Põõsas tuleb välja kaevata ja puitunud risoom tükeldada nii, et tüki külge jääks vähemalt üks pung.  Istutamise vahekauguseks peaks jääma umbes 50cm.  Astilbed on külmakindlad püsikud.  Parimaks väetiseks on orgaaniline väetis. Astilbe õied ei püsi vaasis, kuid neid saab talveks kuivatada.

Külm ja vihmane juunikuu

Jälle sajab!  Täna  päev otsa.   Terve juunikuu on olnud jahe ja vihmahoogudega. Enne Jaani sadas paljudes  kohtades lörtsi ja rahet.  Jaaniöösel oli väljas kõigest  5 kraadi sooja, samapalju kui jõululaupäeval. Madalamates kohtades oli selline tihe udu, et võimatu läbi näha.  Kurgid on alles kahes lehes, aedoad lähevad kollaseks, suvikõrvitsad kiratsevad.  Ainult spinatile meeldib  see lõputu vihmasadu.  Eile oli siiski üle pika aja üks soe ja päikseline päev, sain roosipeenrasse männikoored ära pandud.

  Rhapsody in blue

Nõmm liivatee

Koos sinise karpaadi kellukaga sain turult ka nõmm liivatee taime.

  Nõmm liivatee on kodumaine  loodustaim, mida võib kohata liivastel nõlvadel ja teeäärtes, seetähendab, et ta armastab kuiva ja liivast pinnast.   Ta kasvab tavaliselt madala tiheda puhmikuna,  juulikuus õitsemise tippajal on ta üleni kaetud lillakate õitega.  Teda on väga lihtne paljundada, sest igal varrejupil on tavaliselt juur all .  Tema varred on puitunud ja roomavad, nii et võtavad igal võimalusel juured alla.  Igal kevadel kasvavad nendest puitunud vartest välja rohtsed  õisikandvad võrsed.  Liivatee on suurepärane mee ja ravimtaim,  leevendab külmetushaigusi ja on leebe rahusti. Sobib ka väikelastele. 

Roosivärav

Kiviktaimla

 Kiviktaimlas õitseb pisikellukas. Armas väike kellukas, mis armastab lubjarikkamat  ja kuivemat pinnast.  Uuendab ennast isekülvi ja võsunditega. Meeldib kasvada kivide vahel ja kruusasel pinnasel. Pisikellukese mättaid võib jagada pea  igal ajal, eriti  kui ilm on pilvine ja jagatud tutid kohe maha istutatakse. Kui eemaldada  närbunud õied,  võib õitseda  külmadeni välja.

Valge kukehari  Korallvaip- Coral carpet.

Super excelsa

Õied karmiinroosad, valkja südamikuga. Õis on väike, kerajas kuid suurtes kobarates, mis moodustavad külmadeni tõelise õite vaiba. Nõtked võrsed on kaetud ilusa tumerohelise lehestikuga. NB! Tagasi lõigata ainult tungival vajadusel.

Korea kääbus kitseenelas-Aruncus aethusifolius

 Turult tõin  kiviktaimlasse Korea  kääbus kitseenela.  Väikese puhma jagasin päris mitmeks tükiks ja istutasin laiali.

Ta on tumeroheliste sõnajalgadele sarnaneva lehestikuga  väga madal taim. Kreemjasvalged õied meenutavad  astilbe õisikuid Õievarred kõrguvad üle madala lehestiku, peale õitsemist jäävad alles ornamentaalsed kuivad seemnepuhmad. Kasvavad väga hästi tavalisel aiamullal, ei talu läbikuivamist. Lehtedel on  imekaunis sügisvärvus. Paljundamiseks jagatakse varakevadel.

Karpaadi kellukas -Campanula carpatica

Karpaadi kellukas (Campanula carpatica) kasvab umbes 15 kuni 30 cm kõrguseks. Seega sobib see taim väga hästi kiviktaimlatesse, ääretaimeks ja kuivmüüridele. See kellukas eelistab päikeselist, kuiva ja toitainetevaest pinnast. Juunist septembrini õitsevad suured, kellukakujulised, sinised või valged õied.
Imeilusaid kombinatsioone saad luua nurmnelgiga.  Talub hästi talvekülma, kuid lumevaesel talvel võiks katta. Paljundada varakevadel või augustis jagamise teel.  Looduslikult on selle kelluka õied sinised, kuid on aretatud mitmete erinevate  õitevärvidega sorte.   

Eelmisel kevadel   saadud valge kellukas valmistub õitsema, täna tõin turult siniste õitega lisaks. 

Kurgid külvatud

 Täna alustasin peenarde tegemisega. Nädal aega kestnud kolmekümnekraadine  kuumus hakkab järele andma ja homseks lubatakse juba ainult kümme kraadi sooja.  Kõigepealt said maha pandud sibulad.
Pool peenart punaseid ja pool Peipsiääre sibulaid.   Vao põhja raputasin komposti ja veidi kanakakat.

Kurke külvasin kolme sorti .  Esimeses peenras kiviktaimla pool on
 Adam.
 Peaks olema haiguskindel ja pikalt saakiandev sort. Peetakse viimase aja lemmiksordiks.  On varajane, vili on väikeste kühmukestega, sobib hästi marineerimiseks. Pakis oli 16 seemet.
Maasikatepoolsesse otsa külvasin  enda mitme aasta lemmiku
Azteki
Väga suure saagikusega, sihvaka ja tiheda konsistentsiga viljaga. Hea kasutamiseks värskelt ja konserveerimiseks. Viljad korjatakse  8-15 cm pikkuselt.  Pakis oli samuti 16 seemet.
Teises peenras kasvab
Wagner
Väga varajane Hollandi sort.   Saagikas, viljad on väikesed ja väga tihedad.  Haigustele vastupidav.


Kiviktaimlas uhkeldavad leeklilled

Tomatid kasvama.

Kilemajja panime kasvama seitse erinevat sorti tomateid.  taimed tõime turult, hind 1.20-1.50€.

Maiken
eestis aretatud väga varajane ja saagirikas sort.  tema juures pole peale kastmise ja väetamise vaja midagi teha. Kogu oma energia paneb taim viljade kasvatamisele.  Esimene viljakobar on 7-8 lehesõlmes, ja  järgmised harilikult iga lehe tagant.  Kobarad on mitmeharulised,  vili on ümmargune, sile ja keskmise suurusega.  Viljad on lõhenemiskindlad.

Malle
Samuti Jõgeval aretatud sort, kõrgekasvuline. Malle on üsna  uus sort, mida  aretajad  peavad ise oma parimaks sordiks.  Varajane, vastupidav ruugehallitusele,  viljad ei lõhene. Vili on sile ja lapikümar.

Visa
Indeterminantne sort, st lõputu kasvuga. Aretatud samuti  Jõgeval. Varavalmiv, kobaras 7-8 vilja, haigustele vastupidav.

Peremoga
Madalakasvuline, varajane sort.

Peale nende  veel Kirsstomat, Ploomtomat ja Härjasüda. Kokku 20 taime

Äike ähvardab

Vabariigi aastapäev

Soe talv

Kiviktaimla jaanuaris