laupäev, 27. september 2014

Roosid talvekorda

Esimeste öökülmade möödumisel korjatakse ära kõik mahavarisenud ja põõsa küljes olevad lehed ning õienupud. Mahavarisenud lehtedel võivad talvituda seenhaiguste eosed. Levinumateks roosi seenhaigusteks on jahukaste ja tahmlaiksus. Eoste hävitamiseks tuleb roosipeenralt korjatud lehed kindlasti ära põletada, mitte mingil juhul komposteerida!


Enne muldamist võiks profülaktikaks pritsida mullapinda kuiva ja vähemalt 10-kraadise sooja ilmaga seenhaiguste tõrje preparaadiga. Selleks sobib Topas — 2 ml 7 liitri vee kohta. Varasematel aegadel kasutati seenhaiguste tõrjeks puutuhka.
Roosi juurte ümber kuhjatakse öiste miinuskraadide saabudes (oktoobris) vähemalt 20 cm kõrgune mulla või turbahunnik. 
Muldamisel ei tohi mulda peenrast juurte ümbert üles kraapida — kahjustab juuri ja muudab nad eriti külmakartlikuks. Muldamiseks tuuakse muld või turvas mujalt. Hästi sobib selleks poest ostetud kasvuturvas.
Maapinna külmumisel asetatakse peenrale mullatud roosipõõsaste ümber kuuseoksad. Need aitavad talvel lumel kuhjuda põõsaste ümber ja lumi moodustabki kõige parema talvekatte. Kuuseoksad peletavad peenrast eemale ka hiired ja kaitsevad kevadel roosivarsi päikesepõletuse eest!
Lumeta talve korral kaetakse mullatud roosid umbes 20 cm paksuselt kuiva kattematerjaliga, milleks sobib saepuru, turvas, kasepuu koorelaastud, tammelehed, vetthülgav turvas Talvisuoja ning kaetakse kuuseokstega, et tuul kattematerjali laiali ei kannaks. Saepuru ja turvas vajavad veekindlat katet! Veekindla katte saab teha kilest, tõrvapapist vms. Spetsiaalne vetthülgav katteturvas(Kekkilä toode Talvisuoja) veekindlat katet ei vaja.
Mulla või turba saab kevadel peenrasse lihtsalt laiali lükata. Saepuru, liiva, puulaastude ja -lehtedega katmisel eemaldatakse kattematerjal kevadel peenrast.
Kevadel eemaldatakse pakasekaitsekangas tugevate külmade möödumisel, olenevalt kevadest, umbes märtsikuus. Kuuseoksad võetakse ära alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. Enamasti saab seda teha aprilli lõpul. Kuuseoksad kaitsevad roosivarsi kevadise päikesepõletuse eest. Ümber põõsa olevad mulla- ja turbakuhilad laotatakse peenrale laiali. 
Tänapäeval ei soovitata roose lõigata tagasi enam sügisel, vaid seda tehakse kevadel.
Kevadel väetatakse oma kauneid roose roosiväetisega kohe, kui maapind on sulanud!
Ronirooside katmine
Roniroosidel eemaldatakse kõik lehed oktoobris vahetult enne muldamist mulla või turbaga. Suured roniroosid painutatakse järk-järgult (3-4 päeva jooksul) enne pakase saabumist maha. Oksad võib kinnitada konksudega pinnase lähedale. Püsivate külmade püsimisel kaetakse ronirooside oksad turba ja kuuseokste või pakasekaitsekangaga. Külmakindlamad roniroosi sordid võib jätta tugedele püsti ja katta pakasekaitsekangaga, kinnitades selle klambritega toe või seina külge püsivate külmade tulekul

laupäev, 13. september 2014

Hiline lihtõieline tulp

Hilised lihtõielised tulbid on varem tuntud ka kui Darwini tulbid.  Siia rühma kuulub palju erinevaid õietüüpe, ka värvivalik on lai. Nad on head vaasililled, kasvavad kuni 70cm kõrguseks.  Sibulate vahe peaks olema 7-10cm.


Dordogne

Tema õis on ebatavaline. Väline külg on roosa, kollaste servadega, seest leekpunane maheõranzide servadega. Aja jooksul värvid muutuvad.




Triumftulbid

Triumftulbid on aretatud lihtõieliste varajaste ja lihtõieliste hiliste tulpide ristamise teel. Selle rühma tulpe iseloomustab tugev vars ja kaunis õiekuju. Nad on keskvarased, 25-40cm kõrged. Võib jätta mitmeks aastaks samale kohale kasvama, sibulate vahele jätta 10cm.

Pallada 10tk

Tema õied on punakaspruunid, kerge lillaka varjundiga, väga kauni kujuga.


Fontainebleau 12tk

On väga fantastiline, tume pruunikaslilla, mõnikord peaaegu must, ilusa tugeva valge äärega. Muuudab õitsemise ajal värvi. Registreeritud 1997 Prantsusmaal.



Yokohama 5tk

Säravkollase lihtõie ja tugeva varrega,  tema lehed on laiad ja hallikasrohelised.















Narmasõieline tulp

Aria Card

Väga kauni ja õrna välimusega  tulp. Tema õis on säravvalge, lillakasroosa narmasservaga.  Elite seeria tulp.


Fosteri tulbid


Fosteri tulbid on suured ja varajased, mis looduslikult on levinud Kesk.Aaasia mäestkes. Nende ühine omadus on pikk sihvakas õie kuju ja laiad lehed. Sibulate vahekaugus jäetakse 10cm.


Queen of the night  2tk

Õis on sametine kastan- või punakaspruun, peaaegu must. On lihtõieline ja pika õitsemisajaga, kõrge, 50-60cm.  On üks ilusamatest tumedatest tulpidest

Yellow emperor  3 tk

Sügavkollased, suured õied, lopsakad lehed.