Riigivanema roos

Staatspräsident Päts» on väga ilus roos, natuke külmaõrn, aga leidub küllalt roosikasvatajaid, kes tahavad teda hellitada ja imetleda.

Staatspräsident Päts on aretatud Saksamaal 1937 aastal Christoph Veigandi poolt. 

Tema õied on suured, kreemikaskollased ja täidetud, päikese käes pleekuvad heledamaks. Põõsas on püstine ja poolläikivate lehtedega.
1937. aastal võeti ette Kadrioru haljasalade ja parkide kujundamine. Saksamaalt Späthi puukoolist osteti siis üle 2000 taime, telliti ka Kadriorgu ja Oru parki see roosisort, toona moodi läinud ilusates pastelsetes toonides roos.
Nõukogude ajal ei tohtinud sorti tema nimega kutsuda. Moskva peabotaanikaaias oli ta aga oma õige nimega.

Praegugi kasvab ta eestlastele tähendusrikastes kohtades president Pätsi sünnikohas Tahkurannas ja Kadrioru rosaariumis.

Nostalgie

Selle imekena roosi kinkis Egeth mulle sel kevadel emadepäevaks. See roos on aretatud 1955 a Saksamaal Hans Eversi poolt. Ta on uusantiikroos, mis kuulub “Nostalgie” sordirühma. Tema õied on suured, nõrgalt lõhnavad, kerajad ja tihedalt täidetud. Õitseb väsimatult terve hooaja. Vananedes värvuvad õied punaseks. Põõsad on kuni 90 cm kõrge, punakate lehtede ja püstiste võrsetega, haiguskindlad. Vajavad talvekatet, kuid talvituvad üldiselt hästi. Vihmaga vajuvad õied longu, aga päikese käes tõusevad uuesti kikki. Nostalgie on terves maailmas väga populaarne sort.

Mikrobioota

Hinnatud, laiuv, igihaljas põõsas, mida võib kergesti mõne laiuva kadakaga segi ajada.
Tema tugevateks plussideks on võime rahuldavalt kasvada üsna varjulises kohas, parajas tempos kasvamine, lopsakas olek ning vähenõudlikkus. Suvele omane keskmine roheline värvus läheb külmade saabudes üle pronksiseks, isegi kergelt lillakaks. Mõni inimenegi läheb külmetades näost sinkjaslillaks, miks siis taimgi ei võiks sama moodi reageerida! Suvevärvus taastub kevadel ilmade soojenedes kiiresti.

Talub pea igasugust pinnast, saviselt nätskes mullas kasvab aeglasemalt. Eelistab tummist, piisavalt niisket ja jahedat mulda. Parim mullasegu on talle 3 osa head mättamulda + 2 osa turvast + 1 osa liiva. Talle meeldiks mõnus poolvari (edeneb rahuldavalt ka varjus), aga kannatab ära ka päikese. Ta ei talu seisvat vett. Jumaldab õhtust piserdamist vähese veega.

Pidevaks kärpimiseks puudub vajadus, ta püsib isegi kenasti vormikana. Vajadusel kannatab ära varakevadise vormilõikamise.

 

Külma ta ei karda. Noori taimi tuleks paari kuuseoksaga kaitsta kevadise päikesepõletuse eest.

Mikrobioota leidis Kaug-Idast esmakordselt Vene botaanik Shishkin 1921.a. Tema tähelend Euroopas algas alles 1940 a. Taim on sedavõrd heade omadustega, et praeguseks on ta muutunud väga tavaliseks haljastustaimeks

Queen Elisabeth

Queen Elisabethi peetakse üheks kuulsamaks roosisordiks maailmas, ta on võitnud kõikvõimalikke auhindu. Roos avab oma ilusa värviga suuri, kergelt lõhnavaid õisi terve suvi läbi. Lehed on tal tumerohelised ja läikivad. Sort on väga haiguskindel, ka vihm ei riku tema õisi. Aretatud on see roosa Ameerikas Lammertsi poolt 1954

Ville de Lion

Selle laialt tuntud sordi karmiinpunane õis koosneb kuuest tömbiotsalisest ümarast õielehest, igaüks laia heledama roosa kesktriibuga. Varasemad õied on suuremad, kuni 15 cm, hilisemad ca 10 cm. Tolmukad kollased. Kõrgekasvuline (3-3,5 meetrit), õitseb juulist oktoobrini sama aasta võrseilt ja vajab seetõttu sügisel tugevat tagasilõikamist. Kuid temaga võib katsetada, jättes mõned pikemad varretüükad. Siis kannavad need õisi mõnevõrra varem

 

Kauni ‘Ville de Lyoni’ omapära on see, et alates kesksuvest kipuvad varte alumised lehed pruunistuma. Seda puudust aitab leevendada hoolikas väetamine ja kastmine. Paljast alaosa võib ka varjata madalamate taimedega või suunata maapinnale mõne kõrgema varre.
Aretatud Prantsusmaal 1899.Auhinnatud. Väga populaarne