pühapäev, 15. juuli 2012

Mikrobioota


Hinnatud, laiuv, igihaljas põõsas, mida võib kergesti mõne laiuva kadakaga segi ajada.
Tema tugevateks plussideks on võime rahuldavalt kasvada üsna varjulises kohas, parajas tempos kasvamine, lopsakas olek ning vähenõudlikkus. Suvele omane keskmine roheline värvus läheb külmade saabudes üle pronksiseks, isegi kergelt lillakaks. Mõni inimenegi läheb külmetades näost sinkjaslillaks, miks siis taimgi ei võiks sama moodi reageerida! Suvevärvus taastub kevadel ilmade soojenedes kiiresti.



Talub pea igasugust pinnast, saviselt nätskes mullas kasvab aeglasemalt. Eelistab tummist, piisavalt niisket ja jahedat mulda. Parim mullasegu on talle 3 osa head mättamulda + 2 osa turvast + 1 osa liiva. Talle meeldiks mõnus poolvari (edeneb rahuldavalt ka varjus), aga kannatab ära ka päikese. Ta ei talu seisvat vett. Jumaldab õhtust piserdamist vähese veega.

Pidevaks kärpimiseks puudub vajadus, ta püsib isegi kenasti vormikana. Vajadusel kannatab ära varakevadise vormilõikamise.

 
Külma ta ei karda. Noori taimi tuleks paari kuuseoksaga kaitsta kevadise päikesepõletuse eest.

Mikrobioota leidis Kaug-Idast esmakordselt Vene botaanik Shishkin 1921.a. Tema tähelend Euroopas algas alles 1940 a. Taim on sedavõrd heade omadustega, et praeguseks on ta muutunud väga tavaliseks haljastustaimeks