Pisikellukas, karukell ja kivirik

 Pisikellukat  Swinging Bells White
   peetakse kiviktaimla kaunitariks. Ta on madal puhmas, tema õied on väikesed piklikud kellukad. Õitseb juuni-juuli. Talle sobib lubjane muld kivide pragudes  või paksu kruusakorraga kaetud kasvukoht.


  Karukell Blaue Glock
    on tihe, madal puhmik. tema   sulgjagused peened lehed avanevad pärast suuri lillakas-siniseid kellukjaid õisi,  on kevadel varajane õitseja. . Seemnetutid on ka kesksuvel dekoratiivsed. Eelistab päikesepaistelist kasvukohta ja kuivemapoolset aluselist liivmulda. Talub halvasti ümberistutamist..Karukellad vajavad külma talve. Pehmema kliimaga paikades on nad lühiealisteks püsikuteks.

Arensi kivirik 

 on igihaljas padjandtaim,  ta  moodustab tiheda peenete lehtedega mätta. Õied on  tumeroosad, õitseb rikkalikult mai kuus. Kasvukoha suhtes  on
vähenõudlik, Kivirikke paljundatakse enamasti jagamisega kevadel enne õitsemist või pärast õitsemist kuni septembrini. Samuti võib paljundada pistikutega

Aspirin

Uus roos meie peenras on Aspirin.  Tal on pärlmuttervalged täidisõied, mis avanedes on roosaka tooniga. Õied on suurtes kobarates, mis täidvad terve põõsa.  Teda peetakse parimaks valgeks roosiks, mis  sobib Eesti kliimasse. Õitseb korduvalt kuni külmadeni, on  väga haiguskindel ja  hea talvituja.  2009 aastal  sai Aspirin Roosikuninganna tiitli

Südajas suutera

Südajas suutera õitseb vahetpidamata sügiseste öökülmade saabumiseni ja veidi pärast sedagi. Närbunud õisi pole vaja ära korjata, sest taim saab ise oma korrastamisega hakkama. Ühe asja suhtes tuleb olla siiski tähelepanelik – südajas suutera ei talu läbikuivamist, muld peab olema pidevalt mõõdukalt niiske. Ta õitseb ühtviisi ilusasti nii päikeses kui ka poolvarjus ning jääb nägusaks ka pikemal põuaperioodil, kui teda hoolsalt kasta. Nii nagu kõik rikkalikult õitsvad suvelilled, vajab ta rohkelt väetamist.

 

Paljundada  on suuterat kerge pistikutega, neid võib teha terve suve. Pistikud juurduvad hästi : pikad võrsed panna maapinnale ja  puistata peale veidi mulda.  Paari nädala pärast ilmuvad sõlmekohtadele uued noored helerohelised lehekesed. Võrsetest lõigatakse pistikud kui nad juurdunud on ja istutatakse pottidesse.

Seemnemaailma lugemissaal

Mägisibul-Piksejumalale pühendatud kiviroos

Juba Karl Suure seadustes kohtab meeldetuletusi, et kasvatada mägisibulat katustel (talle piisab kõigest mõnest sentimeetrist mullast!)... piksekaitsena. Asi selles, et sel ajal peeti mägisibulat taimeks, mis oli pühendatud piksejumalale Toorale.
Elujõulisuse saladus.
Selle taime vastupidavus ja vähenõudlikkus on seotud selle taime originaalse ehitusega. Iga tema rosett koosneb 30-80 paksust, lihakast lehest, mis on lühikesel varrel. Vegetatsiooniperioodi jooksul kasvavad spiraalselt uued lehed. Vanad lebavad mullal, kuivavad aeglaselt ja surevad. mägisibul talletab lehtedesse niiskust ja toitaineid. Mõned liigid on varustatud valgete karvakeste võrguga, millel udu ajal kondenseerub õhuniiskus. Selleks pole taimedele ka raske suvine põud. Kõigi liikide lehed on kaetud tiheda, väheste õhulõhedega nahaga, mis samuti takistab niiskuskadu.
Paljuneb mägisibul samuti väga ebatavaliselt : lehekaenaldes moodustuvad väikesed järeltulijad- "peakesed", mis on ühendatud emataimega tugevate, peenikeste vartega. Varreke kasvab seni, kuni tütartaim ulatub mullani ja hakkab juurduma. Kõrge õhuniiskuse korral hakkavad moodustuma õhujuured. Lühikese aja jooksul moodustub ümber emataime terve pesakond tütartaimi. Nende hulk, sõltuvalt liigist on 3-10.
Uued rosetid õitsevad tavaliselt teisel-kolmandal eluaastal. Umbes juuni lõpus lõpeb kõige suuremate rosettide kasv, lehtede keskelt tõuseb üles õisikuvars,mille kõrgus on 10-25cm. Kogu pikkuses on ta kaetud peenikeste, külgnevate lehtedega, tipus on kuni 2cm läbimõõduga pöörisõisik, mis koosneb 40-120 valgest, roosast, punasest, purpursest, kollasest, või rohekas-kollasest õiest, sõltuvalt liigist. Kuigi, minu pärast võiksid nad mitte õitseda, kuna erilist ilu selles pole, samas lõhub õitsemine taime kompaktsust ja ebareaalset korrapärasust.
Seda enam, et juba viie päeva pärast hakkab õisik kuivama, roseti lehed, millest ta kasvas, muutuvad pruuniks ja kuivavad hiljem samuti. Vabanenud koha hõivavad "lapsed", seepärast õigeaegsel õisiku eemaldamisel koos rosetijäänustega, on taim alati esteetilise väljanägemisega.
Kuidas hooldada?

 
Kui te olete otsinud taime, mis ei vaja hooldust- olete te selle lõpuks leidnud! Kasta pole teda praktiliselt vaja. Väetamine pole mitte ainult vajalik, vaid on isegi kahjulik. Rohida pole samuti vaja, sest läbi tihedalt istuvate rosettide vaevalt mõni umbrohi läbi kasvab. Kuigi värsked istutused siiski vajavad rohimist. Kuid nii kui mägisibul on suureks kasvanud, hoolitseb ta ise enda eest. Isegi haigused ja kahjurid lähevad sellest taimest kaarega mööda! Talvitub meie kliimas ilma katteta, isegi lumeta ja käreda talve korral ei külmu. Ainult väga hilja (oktoobris) istutatud taimed võiks esimesel talvel katta kuuseokstega.
Ainus, mida peate igaaastaselt tegema, on eemaldada äraõitsenud õisikud, kuna nad rikuvad taime välimust. Kuid, esiteks, võtab see kolm minutit aastas, teiseks, õitsevad mägisibulad alles mõni aasta peale istutamist.

Ripp-võõrasemad

Rhapsody in Blue

Juba neljandat aastat  sain Egethilt emadepäevaks roosiistiku. Seekord Rhapsody in Blue, kõige sinisemate õitega  roosi maailmas.  Tema õied on lillakassinised, säravkollaste tolmukatega ja tugevalt lõhnavad. Õied on enamasti kobaras,  taluvad hästi vihma ja põuda.  Õitseb suve jooksul korduvalt.  ta on hea haiguskindlusega ja tubli talvituja. 2009 aastal sai  Rhapsody in Blue  Roosikuninganna valimisel  uusantiikrooside ja pargi- ning peenrarooside  hulgas kolmanda koha

Basiilika

Taimed saavad istutuskõlblikuks umbes viie nädalaga, seega on paras aeg külvata märtsi lõpus – aprilli algul.
- Tilluke seeme tahab idaneda valges, ärge teda mullaga katke. Külvile võib panna õhukese kihi liiva.
- Seeme tärkab ühe-kahe nädalaga.
- Pärast esimeste pärislehtede ilmumist pikeerige taimed eraldi kasvupottidesse.
- Kui on kasvanud kaks-kolm lehepaari, näpistage latv ära, et taim hakkaks harunema.

    Basiilika  on väga soojalembene, seepärast on teda soovitav kasvatada kasvuhoones. Kasta tuleks sooja veega.
 Basiilika on populaarne, õrn maitsetaim. See on pärit Indiast ja Aasiast. Basiilika aromaatseid lehti kasutatakse nii värskelt kui kuivatatult. Värskeid basiilikalehti kasutatakse tomati- ja pestokastmetes. Basiilika sobib hästi ka loomaliha, kala, valgete ubade, riisi, juustu, tomatite ja munadega.

 

Basiilika istutatakse aeda hiliskevadel. Ta seemendub 8-14 päevaga. Basiilika kasvatamiseks on vaja päikesevalgust ja kergelt niisket pinnast mille pH tase on umbes 6.0. Basiilikataimede ridade vahele tuleks jätta kuni 30 cm. õlide valmistamiseks või kuivatatult kasutamiseks mõeldud basiilika lõigatakse kohe peale õide puhkemist. Lehestikku tohib lõigata nii, et maapinna juurde jääks alles vähemalt nelja kuni kuue lehe kõrgune lehestik. Nõnda saab taim uuesti lehti kasvatada ja pidevat saaki pakkuda.