Elulõngad talvituma

Suureõielised hübriidelulõngad  vajavad meie oludes talvekatet. Sügisel enne püsivaid külmi, kui varred on tagasi lõigatud, võiks põõsale raputada ämbritäie mulda, kerget komposti või turvast.Kui see pole võimalik, piisab ka u 15 – 20 sentimeetri paksusest mingi koheva materjali kihist, nagu kuivad puulehed, kuuseoksad, laastud vm.  Et kate kuivaks jääks, laotame peale veel tüki tõrvapappi, eterniiti vm. Tuleks jälgida, et taim talvel õhupuudusse ei jääks.  Elulõnga varred tuleb tagasi lõigata umbes 20 cm peale. Õige aeg katmiseks on siis kui külm on lehed võtnud ja maa on mõne cm
sügavuselt külmunud.

Hingedepäev

Sel  ööl kõik hinged koju tulla tahaks
sel ööl ei seata riivi koduust
sel ööl ei panda võõraid hääli pahaks
sel ööl käib ringi palju igatsust...

Sügistorm

Esmaspäeval jõudis Taani väinade kohale erakordselt äge tsüklon ning lääne poolt alates tugevnes kiiresti lõuna- ja edelatuul. Eesti rannikuvetes ja ka sisemaal paisus tuul tugevaks tormiks.

 Veel varahommikul ulatusid maksimaalsed tuulepuhangud saartel 33 meetrini sekundis, siis praeguseks on hullem möödas ning torm hakkab pikkamööda vaibuma.      

 Kõige tugevam tuul oli kella ühest seitsmeni hommikul, mil näiteks Roomassaares ja Vilsandil ulatusid tuulepuhangud 33 m/s. Nüüd hakkab tuul tasapisi nõrgenema ning Liivi lahel, Väinamerel ja Läänemere põhjaosas ei ületa maksimaalsed tuulepuhangud enam 22 m/s.
Mandril on kõige tuulisem Võrus, kus puhub tuul puhanguti kuni 23 m/s. Põhjarannikul, aga ka Kihnu saarel ja Saaremaal Sõrves ulatusid maksimaalsed puhangud kuni 22 ning mujal Eestis valdavalt 16–21 m/s.
Täna kella 14 seisuga oli Elektrilevi tööpiirkonnas tormist tingitud keskpingerikete tõttu vooluta 62 600 klienti. Karksi-Nuia ja Mõisaküla olid täiesti ilma elektrita. Paljud katused on lennanud, sealhulgas Kunstigümnaasiumi võimla katus. Teed on täis murdunud puid.  Tormi peetakse viimase kümne aasta üheks tugevamaks.

loe tormiblogi

Tulpide paljundamine

Tulpide paljundamine toimub peamiselt tütarsibulatega. Sobivaim mahapanekuaeg Eesti oludes on september, kuid mõned kasvatajad on seda teinud - saades normaalseid õisi - ka oktoobri lõpus. Parim istutussügavus on 3 sibula kõrgust. Vaid väga hilisel (oktoober - november) mahapanekul võib istutada 4 sibula sügavusele.Sel juhul tuleks kasvukohale peale asetada ka talvekate, et sibulad jõuaksid juurduda, kuna katte all külmub pinnas hiljem

    Lillesibulate üldine istutamise rusikareegel on, et nad peaksid saama maamulda 6 nädalat enne pinnase püsivat külmumist. Tulp on külmakindel sibullill, mis olenevalt sordist õitseb aias aprilli algusest juunini. Tema kasvukoht peaks olema päikeseline kuni kergelt varjutatud. Parim on tulbile neutraalne kuni leeliseline huumuserohke parasniiske saviliivmuld. Tulp sobib suurepäraselt lõikelilleks.

Austria kääbusmänd

Aeglasekasvuline okaspuu kääbusvorm männiliste sugukonnast. Võra kitsaspüramiidjas, okkad 10-12 cm pikad, tumerohelised. Oksi hoiab ligi tüve. 30 aastane puu võib kasvada kuni 0,8-1,2 m laiaks ja kuni 6 m kõrgeks. Aastane keskmine juurdekasv 15-20 cm. Valgusnõudlik liik. Talub hästi tugevaid tuuli. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab ka lubjastel kivistel või liivastel muldadel. Talub hästi saastatud õhku, mistõttu sobib tööstuspiirkondade ja linnade haljastusse. Tänu oma pikkadele okastele ja tumedale tihedale võrale on väga dekoratiivne puu soolotaimena koduaedades, parkides ja väiksematel haljasaladel

Täna algab sügis

See nädal on olnud veidi suve nägu, kuigi õhutemperatuurid on langenud tasapisi alla 20 soojakraadi. Vihma on sadanud ebaühtlaselt, näiteks Lõpel nädalaga ainult neli millimeetrit.

Ka edaspidi prognoositakse meile madalrõhkkondade mõju ja vihmasadusid. Halb on, et esmaspäevast algab jaheda õhu sissetung Eesti aladele ja päevatemperatuurid ei ulatu enam üle 15 soojakraadi. Öökülma ohtu tuleb karta kolmapäeva ööst. Neljapäevast alates võib päevatemperatuur langeda veelgi, isegi kümne soojakraadini.
Vanasti oli ilma ennustamisel oluline osa mihklipäeval, 29. septembril. Kui sel päeval puhus tuul lõunast, pidi tulema soe tali ja enne jõulu reeteed oodata ei olevat. Kui aga põhjast, siis pidi tulema külm ja käre tali.
  Sipelgad on peitu pugenud ja ootavad järgmist kevadet.

loe Postimehe ilmaennustust

Põõsasmaran

Tom-Tom

Alexander

Arbuusisaak

Ronirooside sügisene hooldus

Väänroosidel on soovitav noori võrseid kergelt kärpida, et need paremini puituksid, parem on seda teha oktoobri alguses.  Väänroose e roniroose reeglina tagasi ei lõigata. Roniroosid vabastatakse enne külmade saabumist tugedelt, eemaldatakse, rohtsed võrsed ja võrsetipud ning painutatakse maha. Vajadusel kinnitatakse puuvaiadega.  Suuremate külmadega muutuvad oksad rabedaks. Mahapainutatud okste alla panna kuuseoksi nii, et nad ei puutuks vastu maad. Edasi kaetakse nagu teisigi roose.Sordid `Flammentanz`,  ja `Illusion` vanemad, hästijuurdunud taimed elavad  päikesepaistelisel ja tuulte eest kaitstud kasvukohal talve üle ka katmata. Noori taimi võiks esimestel aastatel igaks juhuks maha painutada ja katta. Lehed eemaldada ja juurte ümber kuhjata mulda nagu peenraroosidele.  Dortmund vajab külmal talvel katet. Soovitatakse kaaliumväetist hilissuvel, see veetustab taimerakud ja laseb taimel hästi puituda. Santana on suhteliselt külmakartlik ja vajab talvist katmist.

Montana

Nartsissisibulate istutamine

Nartsissid, vanad taluaia lilled, on vastupidavad, vähenõudlikud ja neid võib kasvatada igas aias. Aeda istutades vali nartsissile selline koht, kus ta võib aastaid segamatult kasvada. Vastistutatud nartsisse, mis pole veel meie talvega kohanud, kata esimesel talvel, kui maa on külmunud, kuni 20 cm paksuselt multšiga (neutraliseeritud turvas, õled, sammal, puulehed koos oksarisuga, adru, ajalehed, saepuru, sõnnik jne.) . Valmista nartsissisibulatele ette koheva rammusa mullaga täidetud kasvupesa, kuhu sega juurde sõnnikut või komposti.

 

 

Nartsissid istutatakse maha augusti lõpul - septembri alguses. Sibulatele jäta vahekauguseks 5-10 cm ja istutussügavuseks kolmekordne sibulakõrgus (10-15 cm sügavusele). Nartsissid õitsevad mai lõpul - juuni algupoolel.

Arbuusikasvatus

Blue Queen

Tibukollane Friesia

 

 

 

Parim kollane floribundroos aastast 1970 ja on tänini väga populaarne. Kaunid erkkollased õied, kroonlehe tagumine pool pisut tumedam. Ei pleegi pea üldse päikese käes. Aromaatne, õied avanevad ühekaupa või korraga ja püsivad põõsal kaua. Põõsas kompaktne. Haiguskindel, tumeroheline läikiv lehestik. Õitseb korduvalt. Õied taluvad nii vihma, kuumust kui ka jahedamat ilma.

Amalia Renaissance

Imekaunis Gloria Day

'Gloria Dei' on kuulsaim roos maailmas ja oletatavasti kõige rohkem kasvatatav. Teda on nimetatud XX sajandi roosiks. Ta lihtsalt on nii ilus, õrnade värvide üleminekuga, fantastilise lõhna ja suurte õitega. Nende värvus on algul kahvatukollane, kroonlehtede servad punased. Hiljem muutuvad nad kreemikaks ja roosaks. Tegelikult muutub õite värvus pidevalt ja see oleneb ka kasvukohast. Lõhn on raskesti määratletav. Paljud peavad teda lõhnatuks, teised kirjeldavad seda lõhna kui tugevat magusat puuviljalõhna. Roos on jõudsa kasvuga, kroonlehed tugevad, lehed tumedad. Okkad on harvad ning taim pole haigustele vastuvõtlik

 

Sordi aretas Francic Meilland Prantsusmaal 1939 aastal. Kuigi aretaja nimetas roosi oma ema järgi Madame Meilland, hakati rahva seas teda kutsuma Gloria Dei. Sõja eest viidi roos pakku Ameerikasse , kus teda hakati paljundama ja hoogsasti kasvatama. Peale Saksamaa kapituleerumist sai ta seal ametlikuks nimeks Peace ehk rahu. Euroopas tuntakse teda endiselt Gloria Deina, Itaalias on ta nimeks Gioia.

Ingrid Bergman

Pargiroos John Dawis

Dessert of peace

Roosipeenar sellel suvel

Pärast vihma

Pargiroos Robusta

Robusta oli sel aastal esimene roos, mis õitsemist alustas. Elmisel suvel  Põltsamaalt  ostetud põõsas on kasvanud suureks ja kaharaks, esimesed õied, mis juuni algul lahti läksid, on praeguseks õitsenud. Põõsas on aga pungi täis ja uued õied  kohe puhkemas.

Robusta on  1979a. Saksamaal Kordesi firmas kurdlehise kibuvitsa baasil aretatud pargiroos. Tema erepunased õied paistavad juba kaugelt silma, täpsem oleks öelda, et teda on õitsemise ajal võimatu mitte märgata.  Ta õitseb rikkalikult suvi läbi, sügisene õitsemine on juhuslikku laadi, kuid õisi jätkub kindlasti külmadeni.  Põõsas kasvab tubli  poolteist meetrit kõrgeks ja on kuni meetri laiune. Võrsed on tugevad, püstised ja tihedalt okastega kaetud.  Lehed on tumerohelised ja läikivad. Ta on küllaltki külmakindel, kuid külmadel lumeta talvedel saab katteta siiski kannatada. Kevadel võib eemaldada mõne vanema oksa tervikuna. Teised oksad lõigata tagasi kuni esimese elujõulise pungani. Lehetäid võivad temast teha toidulaua  ja tahmlaiksus võib teda samuti kimbutada. Loe veel...

Vallatu Sexy-Rexy

 Uus-Meremaal, Sam McGredy poolt 1984-ndal aastal aretatud roosisort, mis kannab vahvat nime `Sexy Rexy`. Pole selge, kas see kaunis roos on oma populaarsuse saavutanud tänu kaunile välimusele või kõlavale sordinimele.

Tegemist on peenraroosiga, mille kasvukuju on tihe ja kompaktne. Kõrgust on taimel 50-60 cm, kuid kui tingimused on väga head võib kasvada tublisti kõrgemaks. Tumeroheliste ja läikivate lehtede taustal tulevad kaunid roosad õied eriti hästi esile. Kerge pärlmuterja läikega puhasroosad õied on umbes 8 cm läbimõõduga ja hästi täidetud, veidi meenutavad kameelia õisi. Õisikusse on koondunud rohkem kui 10 õit ja õitsemisaeg on pikk. Kaunid õied pakuvad küll pikalt silmailu, kuid kahjuks ei kõdita lõhnameeli – aroom on vaevuaimatav. Äraõitsenud õite eemaldamine stimuleerib uute õite teket.
  Talvekindlus on hea, kuid muidugimõista tuleks taim katta kuuseoksega.
Nagu roosid ikka, armastab ka see sort viljakat kobedat mulda ning kasvada pigem päikselisel ja soojal kuid jahedate tuulte eest kaitstud kasvukohal

Jaanilaupäeva romantika

Jaanituli Raadi mõisapargis ja Superkuu

Täna öösel valgustab taevast superkuu ehk teisisõnu, täiskuu paistab meile 14 protsenti suuremana ja 30 protsenti heledamana kui tavaliselt, kuna ta on Maale erakordselt lähedal.

Kõige lähemal on Kuu Maale jaanilaupäeval ning just jaaniööl on superkuud ka kõige paremini näha, sest taevas peaks selge olema. Kuu ja Maa on teineteisele nii lähedal vaid korra aastas ning järgmine kord võib sellist loodusnähtust näha alles järgmise aasta augustis.

 

Petuuniad

Raspberry Plast on tõeline vau taim. Tanu oma jõulisele kasvule võib ta asendada  kümmet "normaalset" petuuniat. Tal on unikaalne värvimuster, särav vaarikaroosa ääristatud sügava kirsipunasega. Õied katavad taime varakevadest hilissügiseni.  Tema lehestik on madal ja tihe, kuid varred võivad kasvada kuni meetriseks. Nagu kõik petuuniad, vajab ta regulaarset kastmist. Õitsemise ergutamiseks tuleks närbunud õied ära noppida

Surfinia seeria petuuniad on üle maailma tuntud oma  ilmastikukindluse, värvivaliku  ja mitmekülgsuse poolest.   Surfinia White trompetikujulised õied on puhasvalged,   tumedate kiirtega õie südames.Tema varred võivad kasvada  kuni 90cm  pikkuseks.  See sort tekitab fantastilist kontrasti tumedamat värvi lillede vahel.  Lehed jäävad roheliseks kogu hooaja, tema lehestik on madal ja tihe.

Petuuniad vajavad  hooldust ja korrashoidu, närbunud õied tuleks ära korjata, et ergutada õitsemist.  Ta armastab ühtlast niisket mulda, kuid ei talu seisvat vett, meeldib kasvada päikeselises kohas, kuid talub ka poolvarju.

Pisikellukas, karukell ja kivirik

 Pisikellukat  Swinging Bells White
   peetakse kiviktaimla kaunitariks. Ta on madal puhmas, tema õied on väikesed piklikud kellukad. Õitseb juuni-juuli. Talle sobib lubjane muld kivide pragudes  või paksu kruusakorraga kaetud kasvukoht.


  Karukell Blaue Glock
    on tihe, madal puhmik. tema   sulgjagused peened lehed avanevad pärast suuri lillakas-siniseid kellukjaid õisi,  on kevadel varajane õitseja. . Seemnetutid on ka kesksuvel dekoratiivsed. Eelistab päikesepaistelist kasvukohta ja kuivemapoolset aluselist liivmulda. Talub halvasti ümberistutamist..Karukellad vajavad külma talve. Pehmema kliimaga paikades on nad lühiealisteks püsikuteks.

Arensi kivirik 

 on igihaljas padjandtaim,  ta  moodustab tiheda peenete lehtedega mätta. Õied on  tumeroosad, õitseb rikkalikult mai kuus. Kasvukoha suhtes  on
vähenõudlik, Kivirikke paljundatakse enamasti jagamisega kevadel enne õitsemist või pärast õitsemist kuni septembrini. Samuti võib paljundada pistikutega

Aspirin

Uus roos meie peenras on Aspirin.  Tal on pärlmuttervalged täidisõied, mis avanedes on roosaka tooniga. Õied on suurtes kobarates, mis täidvad terve põõsa.  Teda peetakse parimaks valgeks roosiks, mis  sobib Eesti kliimasse. Õitseb korduvalt kuni külmadeni, on  väga haiguskindel ja  hea talvituja.  2009 aastal  sai Aspirin Roosikuninganna tiitli

Südajas suutera

Südajas suutera õitseb vahetpidamata sügiseste öökülmade saabumiseni ja veidi pärast sedagi. Närbunud õisi pole vaja ära korjata, sest taim saab ise oma korrastamisega hakkama. Ühe asja suhtes tuleb olla siiski tähelepanelik – südajas suutera ei talu läbikuivamist, muld peab olema pidevalt mõõdukalt niiske. Ta õitseb ühtviisi ilusasti nii päikeses kui ka poolvarjus ning jääb nägusaks ka pikemal põuaperioodil, kui teda hoolsalt kasta. Nii nagu kõik rikkalikult õitsvad suvelilled, vajab ta rohkelt väetamist.

 

Paljundada  on suuterat kerge pistikutega, neid võib teha terve suve. Pistikud juurduvad hästi : pikad võrsed panna maapinnale ja  puistata peale veidi mulda.  Paari nädala pärast ilmuvad sõlmekohtadele uued noored helerohelised lehekesed. Võrsetest lõigatakse pistikud kui nad juurdunud on ja istutatakse pottidesse.

Seemnemaailma lugemissaal

Mägisibul-Piksejumalale pühendatud kiviroos

Juba Karl Suure seadustes kohtab meeldetuletusi, et kasvatada mägisibulat katustel (talle piisab kõigest mõnest sentimeetrist mullast!)... piksekaitsena. Asi selles, et sel ajal peeti mägisibulat taimeks, mis oli pühendatud piksejumalale Toorale.
Elujõulisuse saladus.
Selle taime vastupidavus ja vähenõudlikkus on seotud selle taime originaalse ehitusega. Iga tema rosett koosneb 30-80 paksust, lihakast lehest, mis on lühikesel varrel. Vegetatsiooniperioodi jooksul kasvavad spiraalselt uued lehed. Vanad lebavad mullal, kuivavad aeglaselt ja surevad. mägisibul talletab lehtedesse niiskust ja toitaineid. Mõned liigid on varustatud valgete karvakeste võrguga, millel udu ajal kondenseerub õhuniiskus. Selleks pole taimedele ka raske suvine põud. Kõigi liikide lehed on kaetud tiheda, väheste õhulõhedega nahaga, mis samuti takistab niiskuskadu.
Paljuneb mägisibul samuti väga ebatavaliselt : lehekaenaldes moodustuvad väikesed järeltulijad- "peakesed", mis on ühendatud emataimega tugevate, peenikeste vartega. Varreke kasvab seni, kuni tütartaim ulatub mullani ja hakkab juurduma. Kõrge õhuniiskuse korral hakkavad moodustuma õhujuured. Lühikese aja jooksul moodustub ümber emataime terve pesakond tütartaimi. Nende hulk, sõltuvalt liigist on 3-10.
Uued rosetid õitsevad tavaliselt teisel-kolmandal eluaastal. Umbes juuni lõpus lõpeb kõige suuremate rosettide kasv, lehtede keskelt tõuseb üles õisikuvars,mille kõrgus on 10-25cm. Kogu pikkuses on ta kaetud peenikeste, külgnevate lehtedega, tipus on kuni 2cm läbimõõduga pöörisõisik, mis koosneb 40-120 valgest, roosast, punasest, purpursest, kollasest, või rohekas-kollasest õiest, sõltuvalt liigist. Kuigi, minu pärast võiksid nad mitte õitseda, kuna erilist ilu selles pole, samas lõhub õitsemine taime kompaktsust ja ebareaalset korrapärasust.
Seda enam, et juba viie päeva pärast hakkab õisik kuivama, roseti lehed, millest ta kasvas, muutuvad pruuniks ja kuivavad hiljem samuti. Vabanenud koha hõivavad "lapsed", seepärast õigeaegsel õisiku eemaldamisel koos rosetijäänustega, on taim alati esteetilise väljanägemisega.
Kuidas hooldada?

 
Kui te olete otsinud taime, mis ei vaja hooldust- olete te selle lõpuks leidnud! Kasta pole teda praktiliselt vaja. Väetamine pole mitte ainult vajalik, vaid on isegi kahjulik. Rohida pole samuti vaja, sest läbi tihedalt istuvate rosettide vaevalt mõni umbrohi läbi kasvab. Kuigi värsked istutused siiski vajavad rohimist. Kuid nii kui mägisibul on suureks kasvanud, hoolitseb ta ise enda eest. Isegi haigused ja kahjurid lähevad sellest taimest kaarega mööda! Talvitub meie kliimas ilma katteta, isegi lumeta ja käreda talve korral ei külmu. Ainult väga hilja (oktoobris) istutatud taimed võiks esimesel talvel katta kuuseokstega.
Ainus, mida peate igaaastaselt tegema, on eemaldada äraõitsenud õisikud, kuna nad rikuvad taime välimust. Kuid, esiteks, võtab see kolm minutit aastas, teiseks, õitsevad mägisibulad alles mõni aasta peale istutamist.

Ripp-võõrasemad

Rhapsody in Blue

Juba neljandat aastat  sain Egethilt emadepäevaks roosiistiku. Seekord Rhapsody in Blue, kõige sinisemate õitega  roosi maailmas.  Tema õied on lillakassinised, säravkollaste tolmukatega ja tugevalt lõhnavad. Õied on enamasti kobaras,  taluvad hästi vihma ja põuda.  Õitseb suve jooksul korduvalt.  ta on hea haiguskindlusega ja tubli talvituja. 2009 aastal sai  Rhapsody in Blue  Roosikuninganna valimisel  uusantiikrooside ja pargi- ning peenrarooside  hulgas kolmanda koha

Basiilika

Taimed saavad istutuskõlblikuks umbes viie nädalaga, seega on paras aeg külvata märtsi lõpus – aprilli algul.
- Tilluke seeme tahab idaneda valges, ärge teda mullaga katke. Külvile võib panna õhukese kihi liiva.
- Seeme tärkab ühe-kahe nädalaga.
- Pärast esimeste pärislehtede ilmumist pikeerige taimed eraldi kasvupottidesse.
- Kui on kasvanud kaks-kolm lehepaari, näpistage latv ära, et taim hakkaks harunema.

    Basiilika  on väga soojalembene, seepärast on teda soovitav kasvatada kasvuhoones. Kasta tuleks sooja veega.
 Basiilika on populaarne, õrn maitsetaim. See on pärit Indiast ja Aasiast. Basiilika aromaatseid lehti kasutatakse nii värskelt kui kuivatatult. Värskeid basiilikalehti kasutatakse tomati- ja pestokastmetes. Basiilika sobib hästi ka loomaliha, kala, valgete ubade, riisi, juustu, tomatite ja munadega.

 

Basiilika istutatakse aeda hiliskevadel. Ta seemendub 8-14 päevaga. Basiilika kasvatamiseks on vaja päikesevalgust ja kergelt niisket pinnast mille pH tase on umbes 6.0. Basiilikataimede ridade vahele tuleks jätta kuni 30 cm. õlide valmistamiseks või kuivatatult kasutamiseks mõeldud basiilika lõigatakse kohe peale õide puhkemist. Lehestikku tohib lõigata nii, et maapinna juurde jääks alles vähemalt nelja kuni kuue lehe kõrgune lehestik. Nõnda saab taim uuesti lehti kasvatada ja pidevat saaki pakkuda.

Violad

 Rubeniga riisusime täna majaesise muru kulust ja vanadest lehtedest puhtaks.  Roosipeenrasse istutasin mõned võõrasemad.  Võõrasemade õied taluvad kuni -5 kraadist külma ja seetõttu ongi nad esimesed lilled, mida kevadel välja saab istutada.  Neile meeldib parasniiske , mitte väga rammus muld, nad taluvad hästi päikesepaistet ja poolvarju. Võõrasemad armastavad jahedamat temperatuuri ,suviste kuumade ilmade saabudes nende õitsemine väheneb ja  taimed venivad välja.

Nii ongi nende kasvuaeg umbes paar kuud.  Võõrasema seemneid võib külvata juulis peenrale, et saada järgmiseks kevadeks uusi taimi, kuid muutlike talveilmadega kui sula vaheldub külmaga ja lumekate puudub, võivad nad hukka saada. Proovida siiski tasub

 

Aedliivatee ehk tüümian

Aed-liivatee (tüümian) on pärit Euroopa lõunaosast
Aed-liivatee kasvab 20-40 cm kõrguseks, on väga haruliste okste ja väikeste lehtedega poolpõõsas. Lehtede alumine pool on viltjas. Taim on väga vastupanev ja õitseb mitu kuud järjest, õied on värvilt punastest kuni violetseteni. Õitsemise ajal kogutud ürt kuivatatakse ja seda tarvitatakse maitseainena. Tuntud on sadu aed-liivatee liike, millest mõned erinevad teistest tunduvalt oma lõhna poolest. Tuntuimad on sidrunitüümian ja apelsinitüümian.'

Aed-liivatee maitse on väga pikantne, pisut mõrkjas ja suitsu järele lõhnav, meenutab kamprit ja nelki. Eeterlike õlide sisaldus tüümianis sõltub selle päritolust, kliimast, saagi kogumise ajast ja säilitustingimustest. Saksamaal kasvatatud aed-liivatee sisaldab eeterlikke õlisid umbes 3,5%, Prantsusmaal kasvatatud taimedes aga on eeterlike õlide sisaldus peaaegu kaks korda suurem. Eeterlike õlide põhikomponendid on tümool ja kravakrool.

Ilmast

Selle nädala ilmad on juba rohkem kevade kui talve moodi ja nädala lõpul on öised temperatuurid null kraadi lähedal, päevased aga kümne soojakraadi piirimail.
Kuigi nädalalõpp on rohkem pilves ja sajune, tõotab uus nädal alata kõrgrõhkkondade mõjul päikesepaistega. Öösiti võivad siin-seal olla veel vähesed miinuskraadid, aga päevased temperatuurid on küllalt soojad selleks, et lumi kiiresti sulaks. Alates kolmapäevast võib tulla pilves ja vihmane ilm.
Vanarahvas arvas, et kui hanged aia ääres ja lumi visalt kaob, tulevad soe suvi ja sügis.

Rooside kevadine hooldus

Olenevalt ilmast, enamasti aprilli teisel poolel kui lumi on sulanud ning maa piisavalt tahenenud ja esimesed kevadised sibullilled juba oma õisi näitavad, tuleb hakata järk-järgult eemaldama rooside talvekatet. Hoidu selle töö tegemisel niiske pinnase kinnitampimisest. Juurekaelale kuhjatud mulla võib laiali lükata siis, kui oled kindel, et juured sulanud mullast juba vajaliku niiskuse kätte saavad. Seni kaitseb muld säilinud elusaid võrseid ootamatu tugeva öökülma või kevadpäikese kahjustuste eest. Selleks ajaks, kui taimed kasvu alustavad, peaks talvekate lõplikult eemaldatud ja sügisel kuhjatud muld tasandatud olema. Ootamatu tugeva öökülma kaitseks võiks õrnemate sortide tarvis olla valmis pandud katteloor või mõni muu käepärane materjal.
Kevadine tagasilõikus tuleb teha enne uute võrsete tekkimist. Jälgi, et oksakäärid oleks hästi teravad. Lõige peaks jääma puhas ja lõikepind võimalikult väike, seega risti oksaga. Kui kardad seenhaiguste, näiteks roosi-varrepõletiku levimist, võib kääre desinfitseerida, näiteks nõudepesuvahendi lahusega. Lõigatud oksad oleks mõistlik põletada.
Arvesta, et mida tugevam on oks, seda vähem lõigatakse tagasi ja mida nõrgem oks, seda tugevam peaks olema lõikus – julge tagasilõikus soodustab tugevate uute võrsete juurdekasvu. Enamasti soovitatakse lõigata väljapoole suunduva punga pealt, kuid põõsa iseloomulikku kasvukuju teades ja arvestades, ei pruugi see olla reegliks.
Pea silmas roosirühma eripära. Üldjuhul võiks peenraroosi põõsas jääda 3-5 võrsega, nõrgemakasvulised 15-30 cm, tugevamad 40-50 cm kõrged. Tagasilõigatud oksad peaksid olema enam-vähem ühekõrgused.
Tugevakasvulisi roose lõigatakse vähem tagasi kui nõrgakasvulisi. Kõige vähem ja ka harvem lõigatakse tagasi pargiroose- igal aastal eemaldatakse vaid kahjustunud võrsetipud, 3-4 aasta järel lõigatakse mullapinnani maha kõige vanemad oksad ja eemaldatakse ebasoodsas asendis ning põõsa sees kasvavad igerikud võrsekesed.
Teehübriidid lõigatakse tagasi 6-8 pungani, floribundid 4-6 ja polüant- ning miniroosid 2-3 pungani. Pinnakatteroose võiks hea talvitumise korral üldse mitte lõigata, seda väiksem on oht lõikepindade kaudu seenhaigustesse nakatuda.
Esimeses järjekorras eemalda kõik hukkunud (pruunid või mustad) ja haigustunnustega (varrepõletikule viitavad pruunid lillakate äärtega laigud) oksad kuni terve rohelise puiduni. . Lõige tehakse 0,5-1 cm üleval pool punga. Juurekaelast väljaulatuvad tüükad lõika mullapinnani tagasi.
Põõsa võra korrastamiseks ja kuju korrigeerimiseks eemalda vanemad kui 3-4 aastased võrsed, ristuvad, soovimatus suunas kasvavad võrsed ning lõika välja või kärbi tugevasti tagasi nõrgad võrsed.

Roniroosidele (suureõielised väänroosid) jäetakse 3-5 tugevamat ja võimalikult kõrget vart, mille külgoksi kärbitakse ja vajadusel harvendatakse. Vanemad, 3- 4 aastased võrsed lõigatakse välja.
Väikeseõielistel väänroosidel – rambleritel, kes enamasti õitsevad eelmise aasta võrsetel, tuleks kevadlõikusel elujõulisi oksi maksimaalselt säästa – välja lõigatakse vaid mustaks tõmbunud või kuivanud võrsed ning kärbitakse surnud võrseotsi. Muidugi võib väänroosi vajadusel ka harvendada, kuid tavaliselt võetakse see töö ette peale õitsemist.
Siseruumides talve veetnud potiroose tuleks hakata välisõhuga harjutama tasapisi, asetades need tuulevarjulisse, sooja kohta. Öökülmade eest tuleks nad sisse tõsta, näiteks kasvuhoonesse.
Kui roosipõõsal on ränga külmakahjustuse tagajärjel ka kõik oksad maapinnani pruunid, ei tasu kohe meelt heita. Tuleb teha tugev tagasilõikus peaaegu juurekaelani. Jälgi, et lõige oleks tehtud ülevalt poolt pookekohta. Heal juhul taastub taim mõnest mullakuhila sees ellujäänud pungast. Taastumine võib võtta aega kuni jaanipäevani, kasta ja väeta taime ning võrse ilmumisel on soovitav see 3.-4. lehe pealt ära näpistada, siis hakkab uusi võrseid moodustama.
Kohe tuleb teha ka esimene väetamine. Kevadväetis peab olema lämmastikurikas nt ammooniumnitraat (10-15 g ruutmeetrile), ammooniumsulfaat või mõni saadaolev spetsiaalne roosiväetis. Pikatoimeline väetis puistatakse ühtlaselt roosi ümber laiali ja kobestatakse mulda, misjärel on soovitav lahkelt kasta. Kiirema toimega on vesilahustuvad nn kastmisväetised. Juba haljendavaid taimi saab vajadusel turgutada ka lehtede kaudu toimiva väetisega (näiteks Substrali Miracle Grow). Sellest võiks abi olla peale ümberistutamist või taime juurestiku vigastamist.
Nüüd on ka paras aeg esimeseks pritsimiseks. Seenhaiguste ennetamiseks ja haiguse leviku pidurdamiseks võiks kasutada vahendeid “Score”, ”Topas”, “Previcur” jt (vaata ja küsi aianduspoest).
Aprillis, kui maapind peaaegu sulanud, on hea aeg istutada paljasjuurseid roositaimi. Istutamisel jälgida, et pookekoht jääks vähemalt 5 cm mullapinnast sügavamale. Head nõu sel teemal leiad www.garden.ee.

Oregano

Oregano on pärit Vahemere äärest, Euroopast ja Kesk Aasiast. Seda kasutatakse enamasti tomatikastmetes. Samuti leiab ta kasutust ka grilliha, kala, marineeritud juurviljade ja leiva valmistamisel. Oregano on mitmeaastane taim ja seda levitatakse seemnete abil. Kui oled seemned maha pannud, ära kata neid mullaga, sest oregano seemned vajavad vahetut päikesevalgust. Oregano kasvab 24-44 cm pikkuseks ja 20-40 cm laiuseks. Pinnase pH peaks olema 6.8. Oregano oksakesi võid hakata lõikama alles siis, kui taim on vähemalt 12 cm kõrgune

Käädripäev

Vanarahvas uskus, et kui käädripäeval on soe ja päikeseline, siis tuleb külm suvi ja kui on käädripäev on pilvine, siis on loota sooja suve.
Käädripäev tähistas ka murrangut looduse tärkamises, kuna just käädripäeval pidavat karu ennast käpuli keerama, putukatel ja ussidel tuleb elu sisse ja siga hakkab end ise toitma.
Käädripäev on oma nime saanud benediktiini kloostri abtiss püha Gertrudi (626-659) surmapäeva järgi. Püha Gertrud oli neitsi, kes sai tuntuks palverändurite abistamisega ning ehitas oma päranduse eest elu jooksul arvukalt kirikuid ja kloostreid. Käädripäeva tähistati Lõuna-Eestis Läti piiri lähialadel, kus ta asendas seal tundmatut  Madisepäeva.

       Täna paistis päike läbi pilvevine ja temperatur oli -4 kraadi. Tuleb siis soe või külm suvi?
Käädripäevast saab veel lugeda
siit

Külm talv

Möödunud öö oli üks selle talve külmemaid - Jõgeval langes õhutemperatuur -25,9 kraadini, Kuusikul oli külma -24,4 kraadi. Ka paar lähemat ööd on veel väga külmad ning võivad ilma ajalukku jääda selle talve kõige madalama õhutemperatuuriga. Arktilises kuivas õhus tuleb ööl vastu esmaspäeva tõenäoliselt külma lausaliselt 20 kuni 25 kraadi, Kesk - ja Lõuna-Eestis võib langeda veelgi madalamale, vahendab ERR-i uudisteportaal oma raadiouudised.
Ülekaalus on kõrgrõhualad, aeg-ajalt võib mere kohal tekkida ka väikseid osatsükloneid, mis siia-sinna lund puistavad.
Alles nädala lõpupoole võib Vahemere ja Musta mere ääres kujunev võimas tsüklon Venemaa poole liikuda, aga meie jaoks tähendab see vähemalt üheks päevaks tugevat põhjatuult ja kibedat külmatunnet

Ninja go